Monday, November 25, 2013

1.     Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!
Praktika käigus olen aru saanud, et alati tuleb koostada tegevusplaan. See annab kindluse, et tegevus on põhjalikult läbimõeldud. Tavaliselt annabki, aga kui käia suhteliselt harva klassi juures, siis ei tunne seda klassi kahjuks piisavalt ja vahest võib tulla ikkagi sisse apsakaid, mida ei osaks ette arvata.

2.   Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?
Seekord ei õnnestunud läbiviimine nii hästi kui tavaliselt.


3.   Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia? 
Seekord plaanisime tegevust klassis korraga kolmes grupis. Üks grupp mängis tahvelarvutitega, teine lahendas arvutamise töölehte ja kolmas grupp mõõtis ning teisendas. Iga 10 minuti tagant käis vahetus.
Kuigi õpetaja ei olnud varem sellist töötegemise viisi teinud, tuli ta meie ideega kiiresti kaasa.
Tegevuse takistuseks sai kindlasti see, et õpilased ei olnud sellise tegevuskavaga harjunud töötama. Kui üks pinginaaber sai tahvelarvuti, aga teine pidi täitma töölehte, siis võis töölehe täitja tähelepanu olla tegelikult koondunud pinginaabri tahvelarvutile. Samuti ei saanud paljud õpilased iseseisvalt hakkama töölehtede täitmisega. Paljud vajasid meie abi nii töökäskluse ülekordamisel kui ka ülesannete lahendamisel. Me oleksime pidanud tegema töölehed lihtsamad. Tahvelarvutitesse registreerimine ning mängude otsimine võttis kõvasti aega ja seetõttu said osad õpilased väga vähe aega tahvelarvutiga mängida. Mängud olid tahvelarvutites katologiseerimata ja igas tahvelarvutis oli iga mäng eri kohas. Ühes tahvelarvutis ei olnudki seda mängu, mis kooli poolt oleks pidanud sinna tõmmatud olema. 

4. Kuidas sujus/ei sujunud koostöö õpetajaga?
Seekord ei sujunud koostöö nii hästi kui tavaliselt. Õpetajaga kirjavahetuses olles jäid meil vahepealt mitmele küsimusele vastused saamata. See asjaolu venitas tegevuse mõtlemise kulgu. Samuti tekkisid meil eriarvamused töölehtede raskuse suhtes. Õpetaja jaoks olid meie tehtud töölehed õpilaste jaoks lahendatavad. Paraku paljud õpilased ei saanud nendega hakkama. 

5. Kuidas sujus/ei sujunud koostöö paarilisega/paarilistega?
Meil oli 2 nädalat enne juba kõik välja mõeldud, aga mitmete asjaolude tõttu (arvutiklassi mitte saamine, tahvelarvutid ja nende kasutamise reeglid), tuli mitu korda teha muudatusi ja lõpptulemuse jäi seekord üsna viimase hetke peale. Kuid sellegi poolest saime me minu arvates hästi hakkama. Olime kannatlikud selle suhtes, et nii palju muudatusi tuli teha ja uusi asju välja mõelda.

6.  Mida oleksid teinud teisiti? Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?
Töölehed oleks pidanud tegema lihtsamad või siis tegema töölehed mitmes tasandis- tugevamatele ja keskmistele (või isegi kolmas variant: nõrgematele). Seda on paraku võimalik teha ainult siis, kui tunda klassi paremini. Kuid seda saab läbi rääkida ka õpetajaga, kes saab selles osas aidata. Et ei juhtuks seda viga, mis juhtus meil, tuleks tahvelarvutid varem kätte saada ja kontrollida üle, kas kõik vajalikud mängud on olemas. Samuti, kas need mängivad korralikult. Algselt mõtlesime ühte mängu, kuid kahes tahvelarvutis seda proovides, ei töötanud see korralikult. Pidime tegime kiire muutuse ja võtsime  teise mängu selle asemele. Õnneks oli seekord see võimalus, aga kui seda võimalust ei ole olnud, ei ole meie tegevuskava üldse õnnestunud.
Samas soovitan sellist töötegemise vormi, sest see pakub vaheldust tavalisest tunni ülesehitusest ja on kindlasti huvitav.

Saturday, November 23, 2013

IKT-tunnikava

Õppeaine: Loodusõpetus
Tunni teema: Kuidas olla terve?
Aeg: 5. november                                             Klass: 2. klass
Üliõpilase nimi(ed): Johanna Sooba, Marianne Koitla
Eesmärgid:
*Innustada lapsi sõpralikult koos töötama.
*Anda lastele võimalus ning vajadusel juhendada neid oma arvamuse põhjendamisel.
 *Anda võimalus ning julgustada lapsi klassi ees esinema.
*Õpetada lastele põhitõdesid tervislikust eluviisist.
*Õpetada lastel haiguste ravimise võimalusi.
*Tutvustada lastele erinevaid ravimtaimi.
*Õpetada lastele joonisfilmi olemust ning seda, et filmides on tihti palju ebareaalset.

Õpiväljundid:
*Kogeb tahvelarvuti kasutamist.
*Julgeb klassi ees esineda.
*Teab, kuidas olla terve (tervislik eluviis).
*Teab, et on palju erinevaid viise haiguste ravimiseks.
*Teab, mis on joonisfilm.
*Oskab nimetada 5 erinevat ravimtaime ning neid ka pildilt ära tunda.
*Teab, et filmides pole kõik asjad reaalsed.

Tunni käik:

Tunni osad, struktuuri elemendid
Käsitletavad aineosad ja teemad, põhimõisted ning nende edastamiseks kasutatavad meetodid ja tööviisid; abi- ja näitvahendid, lisamaterjalid; hindamine; lõiming ja läbivad teemad  jne
Tegevuse eesmärk
I Ettevalmistus põhiosaks
* tunni organiseerimine
* tähelepanu haaramine
* eesmärgi teatamine
* eelneva kordamine/teadmiste aktiveerimine teemast lähtuvalt
Tervitan õpilasi ning palun neil istuda.





Teavitan neid, et täna alustame oma tundi kasutades tahvelarvuteid. Igal rühmal on ülesanne koolis ringi käia ning pildistada asju, mis neil seostuvad tervislike eluviisidega või haigustega. Iga rühmal on aega 8 minutit. Selle jooksul tuleb pildistada, valida välja üks parim pilt ning mõelda välja ka põhjendus, miks just see pilt valiti.
Jagan klassis 2-3 õpilase peale tahvelarvuti ning juhendan neid, kuidas see käima panna ning avada kaamera.
Lisan, et lapsed oleksid väga ettevaatlikud koolis tahvelarvutiga ringi käies, sest need on õrnad ja ei tohi kindlasti maha kukkuda. Ütlen õpilastele kellaaja millal nad peaks tagasi olema ning saadan nad ülesannet täitma.
Käin ka ise koolis ringi, et vaadata töö edenemist ning vajadusel juhendada.
Kui lapsed tulevad klassi tagasi, palun igal rühmal tulla üks haaval klassi ette. Rühmast üks näitab tahvelarvutist pilti, käies sellega klassis ringi, et kõik pilti näeksid. Teised rühmakaaslased räägivad, miks nad just selle pildi valisid.
Kui rühm on ära vastanud, palun tahvelarvuti jätta klassi ette lauale.
Kui kõik rühmad on ära vastanud, teatan lastele tunni teemad ning lähme edasi tunni põhiosaga.
Alustan tundi rutiinse ning korrapärase tegevusega, et lapsed mõistaksid, et tund on alanud. Nii saan õpilaste tähelepanu.
Lapsed õpivad koos töötama ning näevad kui palju on koolis tegelikult asju, mis viitavad tervislikule eluviisile.
Lapsed õpivad kasutama tahvelarvutit ning planeerima oma aega.




Õpilastel on võimalus küsimusi küsida.
Lapsed näevad kui erinevaid temaatilisi asju leidsid klassikaaslased.
Lapsed õpivad esinema ning üksteist kuulama.

II Põhiosa
* harjutamine, kinnistamine, rakendamine
* jooksev tagasiside
Vaatame lastega slaidi programmi tervislikust eluviisist ning sellest, kuidas haigeks jäämise korral end ravida. Slaidiprogrammi esimeses osas näitan erinevaid pilte tervist edendavatest tegevustest (nt sport, tervislik toitumine jne) ning lasen palju ka õpilastel kommenteerida, mida nad pildil näevad. Küsin ka klassi arvamust, et kui suur osa klassist mingit tegevust regulaarselt harrastab.
Teises slaidiprogrammi osas räägin lastele, et tihti isegi siis kui sa teed sporti, sööd tervislikult ning hoiad oma tervist, võid ikkagi vahest haigeks jääda. Räägime lastega erinevatest haigustest (gripp, peavalu, nohu ja köha jne) ning nende ravimise moodustest (ravimid, tee, puhkamine jne).
Ka selles osas annan palju võimalust rääkida lastel endi kogemustest ning teadmistest.
Lapsed saavad uusi teadmisi, kuidas oma tervist hoida.
Lapsed õpivad välja tooma oma kogemusi ja teadmisi ning neid põhjendama.
Lapsed saavad teada kuidas end ravida haiguste korral.
Lapsed saavad teada, et nii palju kui on erinevaid haigusi on ka erinevaid moodusi nende ravimiseks.
III Tunni kokkuvõte

* eesmärgi saavutatus

Tunni lõpetavas osas räägin, mis asi on joonisfilm ja mis on selle tunnused . Selle illustreerimiseks kasutan  netilehte:  http://et.wikipedia.org/wiki/Animatsioon . Kasutan sealt lehelt palliga näidet, et õpilased saaksid aru, kuidas täpselt animafilmi tehakse.

Tunni põhiosas rääkisime slaidshows, et erinevad teed ja ravimtaimed aitavad haiguste puhul. Näitan lastele animafilmi:” Jussiga looduses 8/8: Juss räägib ravimtaimedest”.  Enne animafilmi näitamist jagan õpilastele töölehed. Töölehtedele peavad õpilased  kirjutama  taimed, millest animafilmis räägitakse. Samuti peavad märkima, mis filmi liigiga on tegu. Kui animafilm on vaadatud, jäävad viimases kaadris ette kõik ravimtaimed, millest oli filmis juttu. Kordame õpilastega üle, mis taimega on tegu ja kuidas seda saab haiguste puhul kasutada. Õpilased saavad täiendada oma töölehte, kui neil on midagi puudu. Samuti räägime läbi, milliseid animafilmi tunnuseid nad nägid, mis oli filmis reaalne ja mis ebareaalne.
Tunni lõpus korjan  töölehed kokku, et need ära parandada ja järgmine tund tagasi anda

Lapsed saavad teadmise animafilmi kohta, et neil oleks lihtsam töölehte täita ja oskasid seda teadmist siduda järgmise tegevusega.
Õpilased kordavad tunnis õpitut. Ravimtaimede üles kirjutamine, aitab need paremini meelde jätta. Õpilased oskavad oma tähelepanu koondada ja vajalikku informatsiooni eristama ebavajalikust.


Õpilased teavad, mis on animafilmi tunnused ning teavad, et seal on palju sellist, mida päris elus olemas ei ole.
Lisad
KT, TK, lisamaterjalid jne


Saturday, November 16, 2013

Praktika tegevuskava, 19. november

Aine: matemaatika
Tunni teema: peast arvutamine 100 piires, kirjalik liitmine ja lahutamine, võrduste koostamine.
Tegevuse eesmärk- kinnistada ja meelde tuletada varemõpitut.
IKT vahendid: android tahvelarvutid, paber, pliiats
Tegevus: Me jagame klassi kaheks. Üks osa klassist saab android tahvelarvutid, et mängida mängu, kus on vaja kiiresti peast arvutada. Teine osa klassist saab töölehed, kus on vaja kirjalikut liita ja lahutada ning koostada võrdusi. 10 minuti möödudes vahetatakse tegevused. Need, kes enne mängid tahvelarvutitega, saavad töölehed ja need, kes lahendsid töölehe peale ülesaneid, saavad nüüd töölehed. Pärast seda toimub vastuste kontroll.

Praktika analüüs, 5. november, animafilmi kasutamine.

1.     Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!
Jah, ikka oli. Tegevusplaan annab kindluse ja teadmise, et me oleme paarilisega tegevuse läbi mõelnud.

2.   Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?
Tegevus oli sujuv ja õnnestus muidu väga hästi. Ainult õpilased ei saanud aru viimasest küsimusest, mis oli küsimus selle kohta, mis filmi stiiliga on tegu. Kuigi me rääkisime sellest üsna põhjalikult tunni alguses.

3.   Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia? 
Õpilased olid väga tublid. Ma alguses kartsin, et äkki 7minutine animafilm on nende jaoks liiga pikk ja nad kaotavad tähelepanu. Õnneks pidasid nad ilusti vastu ja animafilm tundus neile huvitav.

4. Kuidas sujus/ei sujunud koostöö õpetajaga?
Õpetaja on alati väga tore ja toetav olnud.

5. Kuidas sujus/ei sujunud koostöö paarilisega/paarilistega?
Koostöö paarilisega sujus väga hästi.

6.  Mida oleksid teinud teisiti?
Oleks pidanud rohkem suunama õpilasi selles suunas, et nad oleksid viimasele küsimusele õigesti vastanud. 

7. Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?
Kindlasti tuleks mõelda selle peale, et kas selle animafilmi pikkus sobib õpilaste jaoks. Õpilased täitsid ka töölehe selle põhjal. Me avastasime, et õpilased tegid väga palju kirjavigu. Need tuleks kindlasti üle kontrollida ja õpilastele tagasi anda, et nad saaksid oma vigadest õppida.

Wednesday, November 6, 2013

Tunnitöö

Animatsiooni loomise harjutamine:

1. katsetus




 2. Loodusõpetuse teema: Ära viska  prügi maha!

Tuesday, November 5, 2013

Tunnitöö: õppefilm

Matemaatika: http://www.youtube.com/watch?v=aDIQ-zwZi0Y
Valisin selle seetõttu, et siin on toodud lisaks eesti keelele ka inglise keelne seletus. Õpilased, kes on inglise keelt juba natukene õppinud, saavad seda  lugeda ja õppida. Samuti on video juures hea see, et siin tuuakse ka näiteks elust.

Loodusõpetus:
http://www.youtube.com/watch?v=ZdeYfb4R2dQ
Annab ülevaate veeringluse kohta. Õpetaja saab eesti keeles ise juurde rääkida. Samas saavad õpilased inglise keeles alt lugeda.

Emakeel:
http://www.youtube.com/watch?v=4koHAFNkw0k
See annab lastele hea ja selge ülevaate -ki ja -gi reegli kohta.