1.     Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Praktika käigus olen aru saanud, et alati tuleb koostada tegevusplaan. See annab kindluse, et tegevus on põhjalikult läbimõeldud. Tavaliselt annabki, aga kui käia suhteliselt harva klassi juures, siis ei tunne seda klassi kahjuks piisavalt ja vahest võib tulla ikkagi sisse apsakaid, mida ei osaks ette arvata.

2.   Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Seekord ei õnnestunud läbiviimine nii hästi kui tavaliselt.

3.   Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia? 

Seekord plaanisime tegevust klassis korraga kolmes grupis. Üks grupp mängis tahvelarvutitega, teine lahendas arvutamise töölehte ja kolmas grupp mõõtis ning teisendas. Iga 10 minuti tagant käis vahetus.

Kuigi õpetaja ei olnud varem sellist töötegemise viisi teinud, tuli ta meie ideega kiiresti kaasa.

Tegevuse takistuseks sai kindlasti see, et õpilased ei olnud sellise tegevuskavaga harjunud töötama. Kui üks pinginaaber sai tahvelarvuti, aga teine pidi täitma töölehte, siis võis töölehe täitja tähelepanu olla tegelikult koondunud pinginaabri tahvelarvutile. Samuti ei saanud paljud õpilased iseseisvalt hakkama töölehtede täitmisega. Paljud vajasid meie abi nii töökäskluse ülekordamisel kui ka ülesannete lahendamisel. Me oleksime pidanud tegema töölehed lihtsamad. Tahvelarvutitesse registreerimine ning mängude otsimine võttis kõvasti aega ja seetõttu said osad õpilased väga vähe aega tahvelarvutiga mängida. Mängud olid tahvelarvutites katologiseerimata ja igas tahvelarvutis oli iga mäng eri kohas. Ühes tahvelarvutis ei olnudki seda mängu, mis kooli poolt oleks pidanud sinna tõmmatud olema. 

4. Kuidas sujus/ei sujunud koostöö õpetajaga?

Seekord ei sujunud koostöö nii hästi kui tavaliselt. Õpetajaga kirjavahetuses olles jäid meil vahepealt mitmele küsimusele vastused saamata. See asjaolu venitas tegevuse mõtlemise kulgu. Samuti tekkisid meil eriarvamused töölehtede raskuse suhtes. Õpetaja jaoks olid meie tehtud töölehed õpilaste jaoks lahendatavad. Paraku paljud õpilased ei saanud nendega hakkama. 

5. Kuidas sujus/ei sujunud koostöö paarilisega/paarilistega?

Meil oli 2 nädalat enne juba kõik välja mõeldud, aga mitmete asjaolude tõttu (arvutiklassi mitte saamine, tahvelarvutid ja nende kasutamise reeglid), tuli mitu korda teha muudatusi ja lõpptulemuse jäi seekord üsna viimase hetke peale. Kuid sellegi poolest saime me minu arvates hästi hakkama. Olime kannatlikud selle suhtes, et nii palju muudatusi tuli teha ja uusi asju välja mõelda.

6.  Mida oleksid teinud teisiti? Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?

Töölehed oleks pidanud tegema lihtsamad või siis tegema töölehed mitmes tasandis- tugevamatele ja keskmistele (või isegi kolmas variant: nõrgematele). Seda on paraku võimalik teha ainult siis, kui tunda klassi paremini. Kuid seda saab läbi rääkida ka õpetajaga, kes saab selles osas aidata. Et ei juhtuks seda viga, mis juhtus meil, tuleks tahvelarvutid varem kätte saada ja kontrollida üle, kas kõik vajalikud mängud on olemas. Samuti, kas need mängivad korralikult. Algselt mõtlesime ühte mängu, kuid kahes tahvelarvutis seda proovides, ei töötanud see korralikult. Pidime tegime kiire muutuse ja võtsime  teise mängu selle asemele. Õnneks oli seekord see võimalus, aga kui seda võimalust ei ole olnud, ei ole meie tegevuskava üldse õnnestunud.

Samas soovitan sellist töötegemise vormi, sest see pakub vaheldust tavalisest tunni ülesehitusest ja on kindlasti huvitav.

IKT-tunnikava

Õppeaine: Loodusõpetus

Tunni teema: Kuidas olla terve?

Aeg: 5. november                                             Klass: 2. klass

Üliõpilase nimi(ed): Johanna Sooba, Marianne Koitla

Eesmärgid:

*Innustada lapsi sõpralikult koos töötama.

*Anda lastele võimalus ning vajadusel juhendada neid oma arvamuse põhjendamisel.

 *Anda võimalus ning julgustada lapsi klassi ees esinema.

*Õpetada lastele põhitõdesid tervislikust eluviisist.

*Õpetada lastel haiguste ravimise võimalusi.

*Tutvustada lastele erinevaid ravimtaimi.

*Õpetada lastele joonisfilmi olemust ning seda, et filmides on tihti palju ebareaalset.

Õpiväljundid:

*Kogeb tahvelarvuti kasutamist.

*Julgeb klassi ees esineda.

*Teab, kuidas olla terve (tervislik eluviis).

*Teab, et on palju erinevaid viise haiguste ravimiseks.

*Teab, mis on joonisfilm.

*Oskab nimetada 5 erinevat ravimtaime ning neid ka pildilt ära tunda.

*Teab, et filmides pole kõik asjad reaalsed.

Tunni käik:

Tunni osad, struktuuri elemendid	Käsitletavad aineosad ja teemad, põhimõisted ning nende edastamiseks kasutatavad meetodid ja tööviisid; abi- ja näitvahendid, lisamaterjalid; hindamine; lõiming ja läbivad teemad  jne	Tegevuse eesmärk
I Ettevalmistus põhiosaks * tunni organiseerimine * tähelepanu haaramine * eesmärgi teatamine * eelneva kordamine/teadmiste aktiveerimine teemast lähtuvalt	Tervitan õpilasi ning palun neil istuda. Teavitan neid, et täna alustame oma tundi kasutades tahvelarvuteid. Igal rühmal on ülesanne koolis ringi käia ning pildistada asju, mis neil seostuvad tervislike eluviisidega või haigustega. Iga rühmal on aega 8 minutit. Selle jooksul tuleb pildistada, valida välja üks parim pilt ning mõelda välja ka põhjendus, miks just see pilt valiti. Jagan klassis 2-3 õpilase peale tahvelarvuti ning juhendan neid, kuidas see käima panna ning avada kaamera. Lisan, et lapsed oleksid väga ettevaatlikud koolis tahvelarvutiga ringi käies, sest need on õrnad ja ei tohi kindlasti maha kukkuda. Ütlen õpilastele kellaaja millal nad peaks tagasi olema ning saadan nad ülesannet täitma. Käin ka ise koolis ringi, et vaadata töö edenemist ning vajadusel juhendada. Kui lapsed tulevad klassi tagasi, palun igal rühmal tulla üks haaval klassi ette. Rühmast üks näitab tahvelarvutist pilti, käies sellega klassis ringi, et kõik pilti näeksid. Teised rühmakaaslased räägivad, miks nad just selle pildi valisid. Kui rühm on ära vastanud, palun tahvelarvuti jätta klassi ette lauale. Kui kõik rühmad on ära vastanud, teatan lastele tunni teemad ning lähme edasi tunni põhiosaga.	Alustan tundi rutiinse ning korrapärase tegevusega, et lapsed mõistaksid, et tund on alanud. Nii saan õpilaste tähelepanu. Lapsed õpivad koos töötama ning näevad kui palju on koolis tegelikult asju, mis viitavad tervislikule eluviisile. Lapsed õpivad kasutama tahvelarvutit ning planeerima oma aega. Õpilastel on võimalus küsimusi küsida. Lapsed näevad kui erinevaid temaatilisi asju leidsid klassikaaslased. Lapsed õpivad esinema ning üksteist kuulama.
II Põhiosa * harjutamine, kinnistamine, rakendamine * jooksev tagasiside	Vaatame lastega slaidi programmi tervislikust eluviisist ning sellest, kuidas haigeks jäämise korral end ravida. Slaidiprogrammi esimeses osas näitan erinevaid pilte tervist edendavatest tegevustest (nt sport, tervislik toitumine jne) ning lasen palju ka õpilastel kommenteerida, mida nad pildil näevad. Küsin ka klassi arvamust, et kui suur osa klassist mingit tegevust regulaarselt harrastab. Teises slaidiprogrammi osas räägin lastele, et tihti isegi siis kui sa teed sporti, sööd tervislikult ning hoiad oma tervist, võid ikkagi vahest haigeks jääda. Räägime lastega erinevatest haigustest (gripp, peavalu, nohu ja köha jne) ning nende ravimise moodustest (ravimid, tee, puhkamine jne). Ka selles osas annan palju võimalust rääkida lastel endi kogemustest ning teadmistest.	Lapsed saavad uusi teadmisi, kuidas oma tervist hoida. Lapsed õpivad välja tooma oma kogemusi ja teadmisi ning neid põhjendama. Lapsed saavad teada kuidas end ravida haiguste korral. Lapsed saavad teada, et nii palju kui on erinevaid haigusi on ka erinevaid moodusi nende ravimiseks.
III Tunni kokkuvõte * eesmärgi saavutatus	Tunni lõpetavas osas räägin, mis asi on joonisfilm ja mis on selle tunnused . Selle illustreerimiseks kasutan  netilehte:  http://et.wikipedia.org/wiki/Animatsioon . Kasutan sealt lehelt palliga näidet, et õpilased saaksid aru, kuidas täpselt animafilmi tehakse. Tunni põhiosas rääkisime slaidshows, et erinevad teed ja ravimtaimed aitavad haiguste puhul. Näitan lastele animafilmi:” Jussiga looduses 8/8: Juss räägib ravimtaimedest”.  Enne animafilmi näitamist jagan õpilastele töölehed. Töölehtedele peavad õpilased  kirjutama  taimed, millest animafilmis räägitakse. Samuti peavad märkima, mis filmi liigiga on tegu. Kui animafilm on vaadatud, jäävad viimases kaadris ette kõik ravimtaimed, millest oli filmis juttu. Kordame õpilastega üle, mis taimega on tegu ja kuidas seda saab haiguste puhul kasutada. Õpilased saavad täiendada oma töölehte, kui neil on midagi puudu. Samuti räägime läbi, milliseid animafilmi tunnuseid nad nägid, mis oli filmis reaalne ja mis ebareaalne. Tunni lõpus korjan  töölehed kokku, et need ära parandada ja järgmine tund tagasi anda	Lapsed saavad teadmise animafilmi kohta, et neil oleks lihtsam töölehte täita ja oskasid seda teadmist siduda järgmise tegevusega. Õpilased kordavad tunnis õpitut. Ravimtaimede üles kirjutamine, aitab need paremini meelde jätta. Õpilased oskavad oma tähelepanu koondada ja vajalikku informatsiooni eristama ebavajalikust. Õpilased teavad, mis on animafilmi tunnused ning teavad, et seal on palju sellist, mida päris elus olemas ei ole.
Lisad KT, TK, lisamaterjalid jne

Praktika tegevuskava, 19. november

Aine: matemaatika
Tunni teema: peast arvutamine 100 piires, kirjalik liitmine ja lahutamine, võrduste koostamine.
Tegevuse eesmärk- kinnistada ja meelde tuletada varemõpitut.
IKT vahendid: android tahvelarvutid, paber, pliiats
Tegevus: Me jagame klassi kaheks. Üks osa klassist saab android tahvelarvutid, et mängida mängu, kus on vaja kiiresti peast arvutada. Teine osa klassist saab töölehed, kus on vaja kirjalikut liita ja lahutada ning koostada võrdusi. 10 minuti möödudes vahetatakse tegevused. Need, kes enne mängid tahvelarvutitega, saavad töölehed ja need, kes lahendsid töölehe peale ülesaneid, saavad nüüd töölehed. Pärast seda toimub vastuste kontroll.

Praktika analüüs, 5. november, animafilmi kasutamine.

1.     Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Jah, ikka oli. Tegevusplaan annab kindluse ja teadmise, et me oleme paarilisega tegevuse läbi mõelnud.

2.   Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Tegevus oli sujuv ja õnnestus muidu väga hästi. Ainult õpilased ei saanud aru viimasest küsimusest, mis oli küsimus selle kohta, mis filmi stiiliga on tegu. Kuigi me rääkisime sellest üsna põhjalikult tunni alguses.

3.   Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia? 

Õpilased olid väga tublid. Ma alguses kartsin, et äkki 7minutine animafilm on nende jaoks liiga pikk ja nad kaotavad tähelepanu. Õnneks pidasid nad ilusti vastu ja animafilm tundus neile huvitav.

4. Kuidas sujus/ei sujunud koostöö õpetajaga?

Õpetaja on alati väga tore ja toetav olnud.

5. Kuidas sujus/ei sujunud koostöö paarilisega/paarilistega?

Koostöö paarilisega sujus väga hästi.

6.  Mida oleksid teinud teisiti?

Oleks pidanud rohkem suunama õpilasi selles suunas, et nad oleksid viimasele küsimusele õigesti vastanud. 

7. Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?

Kindlasti tuleks mõelda selle peale, et kas selle animafilmi pikkus sobib õpilaste jaoks. Õpilased täitsid ka töölehe selle põhjal. Me avastasime, et õpilased tegid väga palju kirjavigu. Need tuleks kindlasti üle kontrollida ja õpilastele tagasi anda, et nad saaksid oma vigadest õppida.

Tunnitöö

Animatsiooni loomise harjutamine:

1. katsetus

 2. Loodusõpetuse teema: Ära viska  prügi maha!

Tunnitöö: õppefilm

Matemaatika: http://www.youtube.com/watch?v=aDIQ-zwZi0Y
Valisin selle seetõttu, et siin on toodud lisaks eesti keelele ka inglise keelne seletus. Õpilased, kes on inglise keelt juba natukene õppinud, saavad seda  lugeda ja õppida. Samuti on video juures hea see, et siin tuuakse ka näiteks elust.

Loodusõpetus:
http://www.youtube.com/watch?v=ZdeYfb4R2dQ
Annab ülevaate veeringluse kohta. Õpetaja saab eesti keeles ise juurde rääkida. Samas saavad õpilased inglise keeles alt lugeda.

Emakeel:
http://www.youtube.com/watch?v=4koHAFNkw0k
See annab lastele hea ja selge ülevaate -ki ja -gi reegli kohta.

Praktika 5. november

Tegevuskava on üleval: http://jsooba.blogspot.com/2013/10/praktika-5-november.html

Kodutöö 4. november

Mina valisin animafilmi. Animafilm ehk multifilm on animatsioonil põhinev film. Sõna „anima“ tähendab „hinge- animafilm on justkui inimese poolt elutute asjade/piltide hingestamisega tehtud film, mille tulemusel need hingetud asjad elama hakkavad. Animafilmi alamliikideks on joonisfilm, nukufilm, arvutianimatsioon ehk raalmultikas, kollaazh, objekt-animatsioon ja pixillatsioon. 

3 Eesti animafilmi:

*„Jõehobu Jõksu lood“  http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2903

Seda filmi saaks kasutada loodusõpetuse tunnis, kui teemaks on metsloomad. Kuigi see film käsitleb põhiliselt jõehobu, saab õpilastega analüüsida, mida metsloomad tegelikult ei tee ja miks see hea on? Näiteks metsloomad ei sõida liftiga, sest liftil on kandevõimepiir peal ja lift läheks muidu katki. Analüüsida saab ka seda,milliseid tunnuseid kindlasti veel metsloomadel ei ole? Tegelikkuses nad ei räägi, ei kanna riideid jne.
See animafilm arendab kuulamise, kõnelemise, arvutamise, info hankimise, tähelepanu, mõtlemise  ja keskendumise oskust.

*„Klaabu“ http://www.youtube.com/watch?v=bY_jGR7TNkg

“Klaabut” saab kasutada eesti keele tunnis. Õpilastele saab näidata seda filmi ja lasta neil kirjutada tekst sellele filmile. Seda ei pea tegema tervele filmile, aga näiteks teatud kohtades, kus Klaabu kohtub mõne loomaga.
Õpioskustest arendab see animafilm kirjutamise, vaatluse, kuulamise, mõtlemise, fantaasia ja keskendumise oskust.

*“Mirjami köögikombain”  http://kanal2.ee/vaatasaateid/Miriami-koogikombain?videoid=9077

Seda animafilmi saab kasutada inimeseõpetuse tunnis, kui tunni teema on ohutustehnika. Õpilased vaatavad Miriami filmi ja toovad välja, mida oleks pidanud teisiti tegema? Samuti saab edasi arutada, millised õnnetusi on neil endil juhtunud ja kuidas neid ära hoida.
Õpioskustest arenevad kuulamise, kõnelemise, probleemide lahendamise, tähelepanu, mõtlemiseja teiste kuulamise oskust.

Tšehhi animafilm

*“Must ja valge koer” http://www.youtube.com/watch?v=ugsgmNSg9To

See sobib eesti keele tundi. Selles animafilmis näidatakse ühte viisi, kuidas teha nukuteatrit. Näiteks võetakse õpikust mingisugune tekst või mõni tuntud muinasjutt ja siis õpilased teevad oma nukuteatri.
Õpioskustest arenevad vaatlemise, kuulamise, tähelepanu, mõtlemise, fantaasia ja keskendumise oskust.

Animatsioon

Animatsioon asub lehel: http://jsooba.blogspot.com/2013/10/animatsioon.html

Praktika- 14. oktoober, helifaili kasutamine

1.    Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Jaa, plaani koostamine on tegevuse läbiviimise alus. Laste jaoks on tegevus huvitav siis, kui see on läbimõeldud ja ka meil on lihtsam, kui teame, mida me täpselt teeme.

2.     Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Tegevuse läbiviimine õnnestus.

3.    Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia? 

Tegevust aitasid kindlasti läbi viia õpilased, sest küsimused olid mõeldud õpilastele ja nad olid aktiivsed vastajad. Tegevuse läbiviimise juures jäid häirima kõlarid, mis ei andnud heli edasi nii puhtalt, kui oleks vaja olnud. Vahest muutus heli liiga suureks müraks ja raske oli eristada erinevaid helisid. Samuti hindasime heli pikkust natukene valesti. Teises klassis õppivate õpilaste jaoks võiks see lühem olla.

4.      Kuidas sujus/ei sujunud koostöö õpetajaga?

Õpetaja oli taaskord väga tore ja sõbralik. Koostöö temaga sujus väga hästi.

5.    Kuidas sujus/ei sujunud koostöö paarilisega/paarilistega?

Paarilisega sujus koostöö väga hästi.

6.     Mida oleksid teinud teisiti?

Kindlasti oleks helifailid lühemaks teinud ja võib-olla ise kõlarid kaasa võtnud.

7.    Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?

See küsimus on seotud eelmise küsimusega ja soovituseks olekski see, et peaks arvestama, mis vanuses õpilaste juurde selle ülesandega minna. Ehk siis tuleks vastavalt sellele helifail lühemaks teha. Ka kõlarid tuleks enne üle kontrollida. 

Praktika 15. oktoober- helifaili kasutamine

Tegevuskava on üleval Johanna blogis- http://jsooba.blogspot.com/2013/10/praktika-15-oktoober.html

Kodune töö 7.10

Kodune töö on Johanna blogis: http://jsooba.blogspot.com/2013/10/helifail.html

Praktika eneseanalüüs- brauseripõhise õpikeskkonna kasutamine

1.    Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu. Kasu oli seetõttu, et me paarilisega teadsime, mida me teeme ja kuidas. Kuna olime koostanud tegevusplaani, olime pidanud kõik loogiliselt läbi mõtlema.

2.    Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Üldiselt tegevuse läbiviimine õnnestus. Lapsed olid põnevil ja huvitatud meie tehtud võistlusest.

3.    Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia? 
     Meil tekkisid mõned takistused. Esiteks see, et õpilastel ei olnud eriti kogemusi smarttahvli kastumisega ja kõik ei saanud sellega hakkama. Teiseks ei töötanud projektor korralikult. Kui see pandi korra kinni, ei saadud seda enam kohe mängima. See võttis aega. Kolmandaks juhtus midagi ühe mänguga. Olenemata sellest, et mina koos paarilisega ja ka õpetaja olime need arvutis läbi mänginud, siis smarttahvlil jättis üks mäng ühe kujundi vähemaks. Seetõttu ei saanud võistkonnas 1 õpilane võistluses osaleda. Me tegime võistlust kõigiga 2 korda läbi, nii et lõpuks said ikkagi kõik smarttahvlit proovida. Teine kord tuli õpilastel ka smarttahvli kasutamine paremini välja.

4.    Kuidas sujus/ei sujunud koostöö õpetajaga?

Õpetajaga sujus koostöö väga hästi. Õpetaja oli väga sõbralik ja vastutulelik.

5.    Kuidas sujus/ei sujunud koostöö paarilisega/paarilistega?

Meil olid omavahel ära jagatud tööülesanded ja koostöö sujus meil väga hästi.

6.    Mida oleksid teinud teisiti?

Otseselt ei teeks midagi teisiti, sest ülesanne oli õpilastele meelepärane ja lahendatav. Ainuke asi võib-olla oleks see, et laseks lastel vahetunnis natukene harjutada smarttahvlile vajutamist. Nii on võimalik neil tunnetus kätte saada.

7.    Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?

Ülesannet võib julgelt lastega proovida. Võistlusmoment lisab põnevust ja lapsed muutuvad aktiivsemaks. Kui tahta seda sama mängu uuesti teha, oleks vaja üks mäng välja vahetada. Oluline on ka arvestada, palju on lastel smarttahviga kogemusi. Me esimene kord aitasime neid, kes üldse hakkama ei saanud. Võistlust teist korda tehes läks juba enamikul paremini.

Tunnitöö 2.10

Vali välja üks klipp, mida kasutaksid õppetöös lastega.

Lähtu klipi valikul vabalt valitud I kooliastmes õpetatavatest ainetest (nt matemaatika, emakeel, loodusõpetus, inglise keel, kunst, muusika jne)

 Postita faili link oma ajaveebi ning kommenteeri, kuidas kasutaksid seda faili 

- tunni häälestamisel

- tunni eesmärkide ja teema tutvustamisel

- tunnis kasutatava õppemeetodi toetamiseks

http://www.youtube.com/watch?v=A3cu2pIrP9A

http://www.youtube.com/watch?v=Ym3MnWc408U Siin videos sobiks kõige paremini koht alates umbes 5.30.

Loodusõpetuse tunni teemaks on mets ja park. Valisin 2 videot: esimeses on metsa hääled ja teises pargi hääled. Tunni alguses saab õpilastele lasta kõigepealt metsa videot, aga pilti ei näita. Õpilastelt saab küsida ja lasta arutleda, mis hääli nad kuulsid ja mis nad arvavad, mis video see on? Seejärel panna mängima pargi video (pilti ei näita). Samuti saab küsida,  mida nad kuulsid? Kuna teise video puhul on arvatavasti raskem ära arvata, mis koht see on, siis võiks juhtida tähelepanu sellele, kuidas teine video esimesest videost erineb.

Praktika

Tegime praktika ettevalmistuse koos Johanna, link on siin:
http://jsooba.blogspot.com/2013/09/tegevuskava-1-oktoober.html

Autoriõigus

Miks on sinu arvates oluline/ei ole oluline tähelepanu pöörata autoriõigusele?

Teosed ei teki ise, alati on keegi, kes on need loonud. Paljud inimesed elavad sellest rahast, mis nad oma teoste eest saavad. Autoril on samasugune õigus saada oma teose kasutamise eest raha nagu iga teine inimene, kes tahab saada palka oma töö eest. Kui kõik inimesed tegeleksid piraatlusega, ei saaks enam teoste autorid raha. Tulemuseks on see, et autorid ei toodaks enam midagi uut. Neil ei oleks selleks ressursse. Autoriõigus on oluline ka seetõttu, et teised inimesed ei kasutaks teiste teoseid ära ja ei avaldaks neid oma nime alt.

Kuidas saad õpetajana selgitada (algklassi) lastele, kes on autor, mis on teos ja mida tähendab autoriõigus!

Õpetajana saan ma näiteks lasta õpilastel ise välja mõelda luuletus või jutt. Selle alusel saan ma lastele seletada, et autorid on nemad ise ehk siis isik või isikud kes on millegi loonud. Teos on see luuletus või jutt, mille nad kirjutasid. Autoriõigus on oluline selleks, et näiteks mina õpetajana ei saaks seda juttu või luuletust muuta. Samuti ei või ma seda luuletust ühegi teise õpilase nime all avaldada.

Huvitav oleks kutsuda ka mõni kunstnik klassi ja lasta kunstnikul rääkida sellest, kuidas ta selle alaga tegelema hakkas. Kuidas ta saab teose loomise jaoks mõtteid, millest alustab?  Kas ta peab tegema ka lisatööd, et paremini elus toime tulla? Miks on autoriõigus tema jaoks oluline?

Kuidas seoksid selle teema seletamise lastele IKT-vahenditega?

Üheks võimaluseks oleks lastega otsida internetist teoseid ja teoste autoreid. Kui paljude teoste juurest on võimalik leida seda, kes on selle teose autor? Õpilasi tuleks hoiatada ka selle eest, et kõike, mis internetis leidub, ei saa usaldada. Paljude asjade alla tõmbamine ehk piraatlus võib arvutisse tuua viiruseid. Seega tuleks enne asjade alla laadimist vaadata seda, millega on tegu ja kas seda üldse tohib alla laadida.

Praktika analüüs- pildimaterjali kasutamine

1.     Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Tegevusplaanist oli väga palju kasu. Meil oli igaksjuhuks mõeldud läbi ka see, mis saab siis, kui lapsed peaksid varem meie piltide idee ära arvama. Me teadsime mida ja kuidas me teeme.

2.     Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Tegevuse läbiviimine õnnestus väga hästi. Lapsed olid tegused ja avameelsed. Julgesid meie küsimustele vastata ja tegevusest osa võtta. Tundus, et lastele meeldis see, mida nad tegema pidid.

3.     Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia? 

Ainsaks takistuseks sai see, et pildimaterjal läks täisekraani peale pannes liiga kiiresti edasi. Me ei leidnud algselt pausi nuppu. Hiljem nägime, et oli olemas moodus, kuidas tahvlile näidatud pilt pausi peale panna ja see ei sõltunud enam sellest, mida arvuti ekraan näitas.

Tegevuse läbiviimisele aitasid kõige rohkem kaasa lapsed ise, sest nad tulid meie ülesandega kaasa.

4.     Kuidas sujus/ei sujunud koostöö õpetajaga?

Õpetaja oli väga tore ja toetav. Tore oli see, et ta võttis meid vastu, teadmata varem, kes me oleme. Koostöö sujus meil hästi.

5.     Kuidas sujus/ei sujunud koostöö paarilisega/paarilistega?

Paarilisega oleme koostööd varemgi teinud ja seetõttu ei pidanud ma muretsema selle pärast, kas meil selle tegevuse läbiviimine õnnestub või ei.

6.     Mida oleksid teinud teisiti?

Enne õpilastele ülesande tegemist oleks tahtnud smarttahvlit ise enne proovida ja leida üles see nupp, mis oleks pildi seisma jätnud.

7.     Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?

Mina soovitaksin seda ülesannet teha nii nagu me tegime. Kõige rohkem sõltub see ülesanne lastest endist ehk kas nad tulevad ülesandega kaasa. Muidugi on julgem minna seda ülesannet tegema siis, kui lapsi on varem nähtud ja teatakse, millised nad on.

Kodutöö 13. septembriks: FOTOJAHT

FOTOJAHT

1. Vali endale kaamera
2. Jagunege paaridesse
3. Valige aine (matemaatika, eesti keel, loodusõpetus, inglise keel, inimeseõpetus, kunst, muusika)
4. Liikuge ülikooli peal ringi ja tehke oma ainega seotud pilte (püüa leida nii kooli seest või ka väljast, elemente, mida kasutada aine häälestamise faasis). Vail aine teema ise!
5. Pilte võib teha nii palju kui soovi on!
6. Kopeeri pildid arvutisse!
7. Oluline välja valida vähemalt 1 (igal paarilisel  oma pilt), mida töödelda! - Neid võib olla ka rohkem!
8. Lisada pilt (pildid) oma ajaveebi, koos kommentaariga, miks ja kuidas seda pilti konkreetse aine häälestamiseks kasutada?

Minu fotojahi teemaks on loodusõpetus. Valisin selle pildi esimese klassi tunniks. Kõigepealt küsin lastelt, mida nad pildil näevad? Pärast juhin teema pildil olevale esimesele puule ja küsin, milline see puu on? Miks see puu selline on? Nii jõuame teema juurde aastaajad. Selle puu puhul võiks arvata, et tegemist on sügisega. Kui pilt kaheks osaks jagada, näeme, et puu on ühelt poolt lehtedeta ja teiselt poolt lehtes. Selle põhjal saab mõelda, et puu ühel pool on talv ja teisel pool suvi või kevad. Edasi saaks küsida lastelt, millised on veel erinevate aastaaegade tunnused ja mida nad erinevatest aastaaegadest teavad.

Esimene praktika 17. septembriks

Kuna tegime Johannaga koos tunnikava, siis panen siia lingi:

http://jsooba.blogspot.com/2013/09/kodutoo-13-september-praktika.html

7. september

• Millised on Sinu arvuti kasutamise oskused ja kogemused.
• Pane kirja oma ootused ja soovid ainele. Mida ootad ainelt? Õppejõult? Kaaslastelt?
• Avalda oma arvamust teemal - Arvuti kasutamise plussid ja miinused töös lastega

Minu esimesed kogemused arvuti kasutajana olid algklassides. Infotehnoloogia tunnis olen pidanud käima 3 korda, ühe korra põhikoolis ja 2 korda gümnaasiumis. Samuti olen läbinud ülikoolis loengu arvuti töövahendina.  Minu arvuti oskused  ei ole kindlasti väga head, aga ma tulen toime enda jaoks vajalike asjadega. Oskan leida vajalikku informatsiooni internetist ja saan hakkama koolitööde vormistamisega. Programmidest on mulle tuttavamad Microsoft Word ja Powerpoint ning kui väga vaja, siis võib-olla saaksin ka Exceliga hakkama.

Ma ootan ainelt seda, et ma tuleksin toime tehnoloogiaga, mida tänapäeval  kasutatakse. Kuigi päriselt lähen ma tööle kuskil 3-4 aasta pärast ja selle ajaga on tehnoloogia kindlasti muutunud, tahan ma iseseisvalt klassis hakkama saada. Praegu juhtub tihti, et õpetajad paluvad tunnis õpilaste abi. Loomulikult ei ole selles mida halba. Programmidest huvitab mind kõige rohkem muusikalõikamise programm audacity. Saan seal küll põhiliste asjadega hakkama, aga kindlasti huvitaks mind selle programmi põhjalikum tundmine. Õppejõult ootan ma seda, et ta annaks meile erinevate digitaalsete vahendite algteadmised ja julgustaks meid  uusi asju katsetama. Kaaslastelt ootan sõbralikku suhtumist teiste vastu ja abivalmidust. Samuti tööde õigeaegset esitamist.

Kui koos lastega arvutitega töötada, tuleb kindlasti enne lastega mitmed asjad läbi arutada. Seda tuleb teha seetõttu, et arvutiga töötamine neid ei kahjustaks. Kindlasti tuleks rääkida sellest, kuidas arvuti taga istuda. Kui seda ei teata, võivad tulemuseks olla randmetunneli ja selja probleemid. Üheks miinuseks on ka see, et arvuti rikub laste silmi. Siin juhul tuleb lastele meelde tuletada, et iga 30 minuti järel tuleks teha paus. Suur probleem on  see, et koolid ja kodud  kindlasti ei suuda varustada ennast nii, et neil oleks erinevates vanustes lastele arvutitehnikat. Selle peale eriti ei tulda, aga täiskasvanud ja laps ei saa töötada sama ülesehitusega töötamiskohas. Hiir ja klaviatuur peaksid lastel olema väiksemad. Tunnis arvuti kasutamine on aga ka positiivne. Õpetaja saab lastele näidata huvitavaid lehekülgi, kust saab õpitut kinnistada. Näiteks matemaatikas pranglimine. Arvuti tunnis õpitakse erinevaid programme, et lapsed oskaksid vormistada koolitöid. Samuti saab õpetaja õpetada lastele internetis materjalide otsimist ja kasutamist ning juhtida laste tähelepanu eetilistele ja sotsiaalsetele aspektidele.

Esimene postitus, 4. september

Käesolev ajaveeb on loodud aine - Haridustehnoloogia klassiõpetajatele - raames